LINNAFOORUM 2015: Tallinna Peatänav

Detsembri algul Arhitektuurikatlas toimunud Linnafoorumil otsisime avalikkuse, huvirühmade ja parimate ekspertide abiga lähtekohti tulevase, inimkeskse Tallinna Peatänava loomiseks.

Kaks päeva ettekandeid ja tihedat tööd päädis töögruppides sündinud nägemusega peatänava olemusest, mis on oluliseks sisendiks Peatänava ideekonkursile.

Tulevase Tallinna Peatänava identiteedi ja kogukonna mõtestamisega tegeles koguni kaks töörühma, lisaks arutati peatänava liikumise ja liikluse korraldamise ning kvaliteetse ettevõtlus- ja sündmusruumi loomise üle.

Vaata Linnafoorumi esitlusi

IDENTITEET JA KOGUKOND: Tantsiv tänav

Katrin Koov, Rein Oja, Tairi Tamme-Anijärv, Külli Urb, Teele Pehk, Liis Ojavee, Regina Viljasaar, Katrin Paadam
Tallinn on iseseisva identiteediga eriilmelistest “küladest” koosnev linn, mille omavahelised ühendused on nõrgad ja täis katkestusi. Potentsiaalne peatänav on praegu üks osa sellest nõrgast vaheruumist. Peatänav muutub aga kättesaadavamaks ja töötab paremini, kui see on osa suuremast ühendavast võrgustikust, mis loob linnale positiivse kuvandi.

Linna identiteedi üheks kujundajaks on unikaalne maastik. Identiteedi rõhutamiseks tuleks alla joonida just Tallinnale iseloomulikud ja ainulaadsed maastikuelemendid, mis moodustavad siinse vaheldusrikka keskkonna. Nendeks on: 37 km mereäärt, 22 km paeklinti, Toompea klindisaar, Pirita ürgorg, järved, metsad, karjäärid ja kesklinna pargid. Suured loodusobjektid on üksteisest kaugel, aga väiksemate parkide ja mahajäetud raudteekoridoride – roheliste sildade – abil saab need ühendada alternatiivseks kergliiklusteede võrgustikuks. Niiviisi tekib hajutatud mitmekesisusest sidus tervik ja pakub linnas aeglasemalt kulgejatele võimaluse valida sõiduteede asemel vaheldusrikkamaid teekondi. Selle kontseptsiooni järgi ühendab ka pargilikumalt lahendatud peatänava-lõik bastionaalvööndi sujuvaks ringiks.

Rääkides kogukonnatundest (või selle puudumisest) kesklinnas võiks olla eesmärgiks muuta see piirkond mürarikkast stressiallikast võrgutavaks linnaruumiks. Tantsiva tänava idee fookuses on liikumisega seotud kiired ja aeglased ruumid. Auto sõidukoridor koosneb kuni 300 m lõikudest, mida katkestavad sõlmkohtades platsid. Need on loomulikud aeglustid, kus auto ületab jalakäijate ala. Erinevatele liiklejatele luuakse võrdsemad tingimused. Peatänav seob omavahel erinevate identiteetidega skväärid: hariduse mets, teatri plats, linna naba, ostujaam, väravad. Mitmekesise kesklinna identiteedi loovad just erisugused identiteedid ja kogukonnad, mis saavad siin kokku – see on katel.

IDENTITEET JA KOGUKOND: Mitmekesine kooslus

Villem Tomiste, Henry Kuningas, Sten Nugis, Anni Müüripeal, Jaak-Aadam Looveer

Kesklinn on mitmesugustele kasutajatele: rändajad, uitajad, kiirustajad, poodlejad, töötajad jt. Peatänav (mis tänapäeva maailmas tähistab äritänavat) on mimekesine tänavatasapinnale avatud teenindusasutuste ja äride kooslus. Näiteks Narva mnt päikese poolne külg on juba kasutuses, see identiteet vajab võimendamist terrasside näol ja edasiarendamist Kadrioru suunas.

Läbi kangialuste peaks arenema mere suunas väike ja tihe stuktuur. Estonia puiestee peaks olema võistlusala osa, kuna ärifront tekib selle lõunapoolsele küljele. Tammsaare pargi puhul on oluline aastaringne kasutamine.

Kvartalite võimsus peaks tulema nende sisemusest – tänavale avanevate kohvikute vahelt peaks avama uksed kvartalisisestesse kaubamajadesse. Üks suuremaid selliseid dominante on Viru keskus, kuid sarnaseid suure brutopinnaaga kaubamajasid võiks olla rohkem, et püsida konkurentsis äärelinna ostukeskustega. Olemasolevaid identiteete on võimalik võimendada kvartalite põhiselt: hariduse, vaba aja ja spordi teemaline laste linnaosa (Reaalkool, Inglise kolledž ja nende huvikoolid); Teatri kvartal (Draamateter, Estonia teater jne), mis võiks laieneda Pärnu mnt teisele servale Musumäele; Kaubamajade plats (Viru, Foorum, Postimaja) ning Viru plats, mis peaks erinema Tallinna teistest platsidest ning võiks avaneda kuni Viru keskuse sissepääsuni. Oluline on identiteetide varieeruvus peatänava lõikes.

LIIKUMINE PEATÄNAVAL

Marek Rannala, Tõnis Savi, Hans Orru, Tauri Tuvikene, Marko Kaasik, Reet Roos, Tiit Siimon, Taavi Agasild, Dago Antov, Liis Vahter, Toomas Paaver, Grete Arro

Jalakäijad ja jalgratturid on peatänaval elementaarsed. Ühistranspordi parandamine on primaarne. Autoliikluse juurdepääsud peavad olema tagatud, ka vanalinnas.

Jalgratas võiks peatänavalt sujuvalt läbi liikuda, tema konventeerub lihtsalt ruumi kasutajaks, sest jalgrattur on kõnetatav ja suhestub ümbritseva keskkonnaga. Inimesed satuvad peatänavale ühistransporti kasutades, neile peaks olema peatänaval tegevusi. Rahustatud ja aeglustatud liikluse puhul on jalakäijad tänaval paremini näha, seega kasvab ka üleüldine turvalisus.

Grupitöö tulemusel töötati välja kaks liiklusskeemi – läbiva autoliiklusega peatänaval või ilma. Leiti, et mõlemad versioonid põhimõtteliselt toimivad, sest ligipääsud on kõigile tagatud.

ETTEVÕTLUS- JA SÜNDMUSRUUM

Andres Alver, Eva Nõmm, Silver Sternfeldt, Ants Leemets, Endrik Mänd, Inga Raukas, Renee Puusepp, Ants Vasar, Yoko Alender, Merlin Rehema, Abdul Turay

Üleüldine kvantiatiivne eesmärk on tõsta jalakäijate ning piirkonnas tegutsevate ettevõtete arvu ning mitmekesisust. Lõpptarbijale suunatud ettevõtluse (poed, kohvikud, restoranid, jm teenused) paiknemine linnas ja Peatänava piirkonnas on samas tihedalt seotud linnaruumi kvaliteediga.

Seosed ettevõtluse ja jalakäijate arvu vahel on vastastikkused – kui suurendada üht, suureneb ka teine ning vastupidi. Seega tuleks seatud eesmärkide saavutamiseks teha liikumine Peatänaval mugavamaks jalakäijatele ning samas luua juurde ettevõtluses sobilikke hooneid ja alasid. Sobilikke hooneid ja alasid saab juurde luua vaid loetud kohtadesse (näit Musumäe ja Viru hotelli ette), aga olemasolevatesse kohtadesse saab tekitada paremad tingimused ettevõtluse õitsemiseks, parandades juurdepääsuvõimalusi jalakäijatele ja kergliiklejatele. Ühe meetmena võiks kaaluda ka Peatänava “kuraatori” ameti ellukutsumise – kuraator hoolitseks selle eest, et hoonete ette jääv tänavaruum võetakse aktiivselt kasutusse, organiseeriks hooajalisi üritusi ning seaks ühtsed reeglid ettevõtluse tänavaletulekuks.