"Kesklinna koolide noored, kes Arhitektuurikooli raames Tallinna südalinna linnaruumi analüüsisid, sõnastasid kas teadlikult või teadmata kaasaegse, inimkeskse linnaplaneerimise ühe põhilise printsiibi: tänav pole transpordikoridor, vaid elukeskkond," sõnas noortele Peatänava-teemalise töötoa korraldanud Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg.

Gümnasistide töötoa kokkuvõte rõhutab, et Tallinna kesklinnas napib just võimalusi erinevateks tegevusteks, aga märksa enam vajaks linnaruum ka selgeid ühendusi, hubasust ja mängulisust. Noorte hinnangul teevad linnaruumi meeldivaks rohelus, võimalus erinevateks liikumisviisideks, ligipääs merele, tuulevarjulised kohad ja võimalused ajaveetmiseks.

Ebameeldivaks teevad linnaruumi aga liiklusmüra, segadusttekitavad ristmikud, tegevuseta väljakud, magistraalide serva joonitud kergliiklusteed ning liiklusmagistraalidest hakitud jalgsiliikumismarsruudid.

"Kaasaegne linnaplaneerimine, mida esindab ka valmiv Tallinna Peatänav, ei võta linnaruumi enam majadest ääristatud teedevõrguna, vaid inimese elukeskkonnana," selgitas Järg. "Noored on ilmselgelt maailmas liikunud ja näinud, milline on hea ja mõnus linnaruum, sest nende väljatoodu on just see, millel rajaneb inimkeskne linnaruum. Mitmekülgsed liikumisvõimalused, ruum erinevateks tegevusteks, autoliikluse rahustamine ja vähendamine, mere ühendamine linnaga - see kõik on ka Tallinna Peatänava eesmärk."

Järgi kinnitusel on maailmas tänaseks hulgaliselt linnu, kus on mõistetud et autostumise probleeme ei lahenda rohkem, vaid vähem sõiduradu. "Lähim näide on Helsingi, kus pärast tuliseid vaidlusi otsustati oluline tänav Hämeentie muuta täiesti jalakäijate alaks," sõnas Järg. "Kopenhaagenis, tänases maailma jalgrattapealinnas, viisid magistraaltänavad 1960ndateni otse läbi südalinna. Mõte autoliikluse rahustamisest ja vähendamisest võeti seal algul vastu suure pahameele ja sarkasmiga, aga täna on Kopenhaagen õpikunäide heast ja inimkesksest linnaruumist."

Vaata gümnasistide ettepanekuid Tallinna Peatänava kujundamiseks!